Lasteaia õppekava

I LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA

  1. Liik ja üldinfo:
  • Salme Lasteaed Otto-Triin (edaspidi: lasteasutus), on munitsipaalõppeasutus, mis juhindub oma tegevuses riigi ja kohaliku omavalitsuse seadustest, määrustest ja õigusaktidest ning lasteasutuse põhimäärusest.
  • Lasteasutuse aadress on: Aia 3, Salme alevik, 93201, Saaremaa.
  • Lasteasutuses on 3 rühma: 1 sõimerühm ja 2 aiarühma.
  • Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.
  • Lasteasutuse teeninduspiirkond on Salme vald.

Missioon: Salme Lasteaed Otto-Triin loob keskkonna ja tingimused, mis soodustavad elukestvaks õppeks vajalike hoiakute kujunemist ja oskuste omandamist koolis ja elus toimetulekuks. Lasteaed on kodule usaldusväärseks ja toetavaks partneriks.

Visioon: Salme Lasteaed Otto-Triin on hea mainega ja tunnustatud lasteaed, kus lapsevanemad usaldavad õpetajaid, kuhu lapsed meelsasti tulevad, ja kus töötajad on rahul ning tunnevad uhkust töötades just selles majas!

II ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

  1. Olla toeks peredele laste arengu mitmekülgsel ja järjepideval toetamisel ning koolivalmiduse saavutamisel.
  2. Toetada laste kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusena lastel kujunevad:
    1. terviklik ja positiivne minapilt,
    2. ümbritseva keskkonna mõistmine
    3. eetiline käitumine ning algatusvõime
    4. esmased tööharjumused
    5. kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest
    6. mängu-, õpi-, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused.

III ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

  1. Lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine.
  2. Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine.
  3. Lapse loovuse toetamine.
  4. Mängu kaudu õppimine.
  5. Inimlike suhete väärtustamine.
  6. Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine.
  7. Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine.
  8. Üldõpetusliku tööviisi rakendamine, tegevuste lõimimine.
  9. Kodu ja lasteasutuse koostöö.
  10. Kodukoha looduse tundmaõppimine ja väärtustamine.
  11. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide saavutamiseks on tähtsad:
    1. Koostöö, mis seob huvigruppe, haridusasutusi ja institutsioone sõltumata nende kuuluvusest ja omandivormist.
    2. Innovaatilisus ja mitmekesisus, s.t uute õppimis- ja õpetamistehnoloogiate ja metoodikate kasutuselevõtmine.
    3. Avatus, s.t olla valmis koostööks, olles salliv ja teistega arvestav.
    4. Kättesaadavus, s.t kõikidele lasteaia lastele õppekava läbimise võimaldamine ning pedagoogidele ja abistavale personalile tööalase täiendkoolituse ning kaasaegsete töövahendite võimaldamine.
    5. Kvaliteet, s.t lastele on head alushariduse omandamise võimalused ning töötajatele head töötingimused ja tööalase enesetäiendmaise võimalused.
    6. Järjepidevus, s.t seoste loomine vanarahva traditsioonide ja tänapäeva traditsioonide vahel.

IV KASUTATAVAD ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE METOODILISED ALUSED

  1. Põhiliselt järgime J. Käisi põhimõtteid:
    1. õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad (kodulooline põhimõte);
    2. seostada kõik õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad üheks tervikuks ja kasutada üldõpetuslikku õpetusviisi (kergemalt raskemale, lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale);
    3. valida koduloo teemad kodukoha elust, loodusest, kooskõlas aastaaegade vaheldusega, nende teemadega siduda lugemispalad, arvutusülesanded, kujutavate tegeluste teemad, laulud, mängud;
    4. iga teema käsitlus, pikkus ja laad sõltub selle sisust.
  2. Kasutame ka M. Montessori pedagoogika põhimõtteid:
    1. tagada lapsele keskkond, kus ta saab oma sünnipärast potentsiaali kõige paremini arendada;
    2. toetada last, teda aidata ja innustada;
    3. lapse huvi ümbritseva vastu saab kõige paremini säilitada tema võimeid tundes, lapsele jõukohast tegevust leides, tema pingutusi tähele pannes ja saavutatut lapse tasemelt hinnates;
    4. säilitada tema huvi ümbritseva vastu;
    5. teha kättesaadavaks lapsele vajalikud töövahendid;
    6. tähtsustada õppe- ja kasvatustegevuses tundlikkusperioode, mil vastava arendava mõjutuse efekt on maksimaalne.
  3. Hea Alguse metoodikast kasutame järgmisi põhimõtteid:
    1. lähtuda õppe- ja kasvatustegevustes lapsest;
    2. võimaldada lapsele keskkond, mis pakub valikuvõimalusi;
    3. pakkuda lapsele valikuvõimalusi;
    4. kaasata õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse lapsevanemaid ja lapsi.

V LASTEAIA AASTA TEGEVUSKAVA

  1. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse aastakava järgmiseks perioodiks arutatakse läbi ja võetakse vastu pedagoogilises nõukogus enne järgmise õppeaasta algust, s.o hiljemalt 31. augustiks.
  2. Tegevuskava kinnitab juhataja ja see lisatakse lasteaia õppekavale.
  3. Tegevuskavas määratakse tegevustele üks või mitu vastutajat.
  4. Tegevuskavas määratakse kindlaks:
    1. õppe- ja kasvatustegevuste õppeaasta eesmärgid
    2. ühisürituste kava

VI RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

  1. Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.
  2. Õppe- ja kasvatustegevus rühmades toimub rühma päevakava, aasta- ja kuutegevuskava alusel, mille koostavad rühmaõpetajad.
  3. Rühmade päevakavad koostatakse ja korrigeeritakse igal aastal vastavalt laste vanusele ja selle kinnitab juhataja 31. augustiks.
  4. Rühmade tegevuskavadesse tehakse parandused laste tegevuse vaatluste ning arengu jälgimise põhjal 1. oktoobriks.
  5. Rühma aasta tegevuskavas kajastuvad:
    1. rühma koosseis: laste vanuseline ja sooline koosseis, laste huvid, individuaalsus, erinevad kultuuritraditsioonid, rühma tavad jne;
    2. õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted: eesmärgid lähtuvad lasteaia üldeesmärkidest ja põhimõtetest ning rühma eripärast. Nende alusel planeeritakse õppeprotsess ja koostatakse temaatiline aastakava;
    3. temaatiline aastakava: õppeaasta jooksul käsitletavad teemad;
    4. rühmasisesed üritused;
    5. rühmasisesed õppekäigud;
    6. planeeritud koostöö lastevanematega;
    7. laste arengu analüüsimine;
    8. arenguvestlused.
  6. Rühmade aasta tegevuskavad tutvustatakse ja kooskõlastatakse lastevanematega sügisesel koosolekul, mitte hiljem kui 1. oktoobriks.
  7. Rühmade aasta tegevuskavad koostatakse arvutis või käsikirjas, nad kuuluvad lasteaia õppekava juurde ja asuvad rühmades.
    1. Lähtuvalt lasteaia õppekavast, aasta tegevuskavast, rühma aasta tegevuskavast ja rühma laste vanusest koostavad rühma õpetajad oma rühma õppe- kasvatustegevusplaanid meeskonnatööna.
  8. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.
  9. Suvekuudele planeeritakse õpitu kordamine ja kinnistamine ning põhirõhk on mängulisel õuetegevusel.

VII LASTEAIA PÄEVAKAVA

VIII ÜLDOSKUSED JA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU

  1. Üldoskused
    1. Õppe- ja kasvatustegevuste sisu toetub laste üldoskuste ja valdkondade oskuste arengu toetamisele. Üldoskused on lapse arengut iseloomustavad suutlikkused. Lapse areng võib individuaalselt suuresti varieeruda. Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused. Üldoskuste kasutusviisid on järgmised:
    2. aitavad seada eesmärke;
    3. on õppe- ja kasvatustegevuste valiku aluseks;
    4. aitavad hinnata õpisisu eakohasust;
    5. toetab lapse võimete mitmekülgset arendamist;
    6. lapse arengu hindamise abivahend.

Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus, mille käigus areneb lapse isiksus tervikuna ning kõik psüühilised funktsioonid ja mis vastab kõige paremini lapse vajadustele. Lapse arengu aluseks ongi mäng. Mäng on laste iseseisev, vaba ja spontaanne tegevus tegutsemisrõõmu enda pärast. Lapsed mängivad seepärast, et mäng pakub huvi, pinget ja põnevust. Mängija jaoks ei ole tähtis midagi luua, vaid olulisim on osalemine mängus, võimalus ette kujutada mitmesuguseid sündmusi ning läbi mängida erinevaid rolle ja olukord.

Mängides areneb lapse mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ja arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega. Mäng on lapse kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis. Mängus kujuneb lapsel valmidus õppida ja iga mängukogemus on ühtlasi õpikogemus.

Mängides koos teiste lastega, õpib laps arvestama mängukaaslaste soove ja huve ning kooskõlastama oma mänguideid teiste omadega. Samuti õpib laps alluma mängus valitsevatele reeglitele, ühise eesmärgi nimel jõude koondama ja teisi aitama. Mängides arenevad ka lapse kehalised võimed.

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Erinevaid tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu, arutlemine) on sageli raske eristada, sest nad toimivad koos.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. Lapsed õpivad erinevates tegevustes osalemisel. Laps õpib läbi mängu, suhtlemise, matkimise, loomise, vaatlemise, uurimise, mõtestamise, katsetamise, harjutamise jms.

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ja lähtuda eetilistest tõekspidamist.

Peamine osa laste sotsiaalsest arengust toimub suheldes oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega. Need suhted omakorda aga asetsevad laiemas sotsiaalses kontekstis, kultuuris ja ühiskondlikes organisatsioonides. Lasteaed on kodu kõrval teine väga oluline lapse sotsiaalse arengu kujundaja. Lasteaia psühhosotsiaalne keskkond, mida õppetajad loovad, moodustab raamistiku sellele, kuidas lapsed hakkavad käituma üksteise suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud, mis mitte.

Sarnaselt lapsevanemale tekib lähedane kiindumussuhe ka lasteaiaõpetajaga ning sel kiindumussuhtel on omad mõjud lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed, kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ning luua nii lasteaias kui ka edaspidi positiivsemaid suhteid eakaaslastega.

Kui laps mängib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Lapse võime luu positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent.

Enesekohased oskused lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist (lapse mina-pildi tekkimine, enesehinnang, eneseanalüüsi oskus). Enesekohaseid oskuseid omandatakse järk-järgult, seetõttu on see lapsele ning teda suunavale täiskasvanule aeganõudev, kuid samas järjepidev õpetamise, õppimise ja harjutamise protsess. Oluline on sisendada lapsele järjekindlalt usku oma võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse, toetada tema eneseteadvuse arengut.

Eneseteenindamine eelkoolieas seostub elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korraharjumuste kujundamise ja kinnistamisega kodus ja lasteaias.

Lasteaia päevakava erinevate momentide juurde kuulub ka eneseteenindamise ja tervislike igapäevatoimingute praktiline harjutamine ning lapsele vajalike iseendaga toimetuleku kogemuste kinnistamine. Tähtis on kujundada lastes positiivne suhtumine söömisesse, lõunauinakusse, riietumisse, hügieeni, mänguasjade koristamisse ja korraharjumustesse.

  1. Mina ja keskkond
    1. Valdkond toimib terviklike teemade põhimõttel, mis võimaldab teemade, valdkondade ja eritegevuste lõimumist arvestades lapse vanust.
    2. Valdkond jaguneb:
      1. sotsiaalse keskkonna teemad: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähepäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;
      2. looduskeskkonna teemad: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;
      3. tehiskeskkonna teemad: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.
    3. Eesmärgiks on, et laps:
      1. mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
      2. omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
      3. väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone, kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
      4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
      5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkondlikku mõtteviisi;
      6. märkab nähtusi ja muutusi looduses.
  2. Keel ja kõne
    1. Keelt ja kõnet arendatakse kõikides tegevustes (olmetoimingud, õppekäigud, vestlused, vaatlused, mängud, kunsti-, liikumis-, muusikategevused, jne). Kõigis tegevustes on kõnearenduslik osa.
    2. Keele ja kõne õppesisu on: keelekasutus (hääldamine, grammatika, sõnavara), suhtlemine, jutustamine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine ning kasutatav lastekirjandus.
    3. Eesmärgiks on, et laps:
      1. on igapäevasuhtluses aktiivne vestleja, küsimuste esitaja ja suudab olla kuulaja rollis;
      2. suudab sobivate sõnadega väljendadao ma mõtteid, arvamusi, tundeid ja teadmisi;
      3. tunneb huvi raamatute ja lastekirjanduse vastu;
      4. kasutab kõnes õiget hääldust, grammatilisi vorme ja lauseehitust;
      5. saab aru kuuldud eakohasest tekstist ja oskab seda ümber jutustada;
      6. omandab lugemise ja kirjutamise alusoskused.
  3. Matemaatika
    1. Matemaatikast aru saamist alustatakse vaatlemisest ja uurimisest ning arendatakse edasi võrdlemisel ja arvutamisel, kasutades selleks erinevadi õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi, olmesituatsiooni ja mänge. Matemaatikast aru saamine tugineb käelistele, sõnalistele ja mõttelistele tegevustele ja aitab lapsel orienteeruda teda ümbritsevas looduses, esemelises ja ajalises maailmas.
    2. Matemaatika õppesisu koosneb järgmistest põhitegevustest: loendamine, järjestamine, rühmitamine, samaväärse hulga moodustamine, hulga püsimine, mõõtmine, terviku ja osa võrdlemine ning modelleerimine.
    3. Eesmärgiks on, et laps:
      1. huvitub ümbritseva maailma nähtuste vaatlemisest ja kirjeldamisest;
      2. suudab keskenduda, kuulata, mõelda ja oma mõtteid eakohasel viisil esitada;
      3. suudab esemeid ja kujundeid uurimise ja vaatlemise teel võrrelda ja kirjeldada, kasutades vastavat sõnavara;
      4. tunneb põhilisi pikkuse, massi ja mahu mõõtühikuid ning rahaühikuid.
  4. Kunst
    1. Kunstitegevustes saab laps oma mõtteid ja tundeid loovalt väljendada, arendada fantaasiat, kinnistada teistes valdkondades omandatud teadmisi, omandada tehnilisi oskusi kunsti valdkonnas.
    2. Kunstitegevuse õppesisu koosneb järgmistest põhitegevustest: joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine, kleepimistöö.
    3. Eesmärgiks on, et laps:
      1. saab kunstilisi elamusi ja esteetilist naudingut;
      2. tutvub eesti ja maailma kunstipärandiga;
      3. väljendab ennast kunstitegevustes loovalt ja isikupäraselt;
      4. tunneb huvi erinevate kunstitegevuste vastu;
      5. tunneb rõõmu kunstist;
      6. oskab vaadelda;
      7. laps kasutab erinevaid materjale ja töövahendeid.
  5. Muusika
    1. Muusikalised tegevused aitavad mitmekülgselt rikastada laste positiivseid emotsioone, arendavad fantaasiat ja loovust. Muusikalised tegevuse toetavad, mitmekesistavad ja kinnistavad teisi lapse poolt omandatavaid tegevusi ja teadmisi. Aitavad kaasa rahvatraditsioonide ja -pärimuste mõistmisele.
    2. Muusikategevuse sisu on: muusika kuulamine, laulmine, rütmiline liikumine ja mäng pillidel.
    3. Eesmärgiks on, et laps:
      1. tunneb huvi ja rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;
      2. suudab ennast loovalt väljendada laulmise, tantsulise liikumise ja pillimängu kaudu;
      3. suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi;
      4. tutvub erinevate kultuuridega;
      5. tutvub muusikalise draamaga.
  6. Liikumine
    1. Liikumistegevus on laste tegevuste ja mängude põhiline osa. Liikumistegevuste mängulisus, mitmekesisus ja eakohasus toetavad lapse mitmekülgset arengut, annavad talle liikumisrõõmu ja eduelamuse, aitavad kaasa sotsiaalsete suhete kujunemisele.
    2. Liikumistegevuste sisu on tants ja rütmika, liikumismängud, põhiliikumised, erinevad spordialad ja teadmised ohutusest, enesekontrollist ja hügieenist.
    3. Eesmärgiks on, et laps:
      1. suudab end pingutada sihipäraseks tegevuseks;
      2. suudab tegutseda aktiivselt ja loovalt kehaliste harjutustega;
      3. osaleb sportlikes mängudes, on kujunenud ausa mängu põhimõtted;
      4. kogeb erinevaid tundeid ja emotsioone: liikumisrõõm, võitmine, kaotamine jm;
      5. oskab eakohaseid kehalisi põhiliikumisi;
      6. on mitmekülgsete kehaliste võimetega: osavus, kiirus, vastupidavus;
      7. on huvitatud igapäevasest aktiivsest liikumisest ja spordist;
      8. tunneb huvi sportlike tulemuste ja edusammude vastu;
      9. kasutab elementaarseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

IX LAPSE ARENGUTULEMUSED ÜLDOSKUSTES NING ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONDADES

X KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

  1. Eesmärgid:
    1. Olla toeks peredele, lapsevanematele lapse koolivalmiduse kujundamisel, mis annab lapsele võimaluse edukalt toime tulla koolis ja oma edaspidises täiskasvanuelus.
    2. Lapsest lähtuvate õppekavas püstitatud õppe- ja kasvatustöö eesmärkide täitmine kodu ja lasteasutuse koostöös.
    3. Tiheda ja usaldusliku partnerlussuhte loomine lasteasutuse, perede ning kooli vahel. Lastevanemate huvi suurendamine, võimaluste tagamine kaasarääkimiseks lasteaias lastele arengutingimuste loomisel.
    4. Koostöös lastevanematega analüüsida kavakindlalt laste arengut ning anda vanematele hinnang lapse arengu kohta.
  2. Lastevanematega koostöö tegemise vormid:
    1. Individuaalne vestlus kui dialoog:
      1. hommikul, kui lapsevanem lapse toob lasteaeda, ja õhtul, kui lapsevanem lapsele järgi tuleb;
      2. üks kord aastas arenguvestlus.
    2. Konsultatsioonid lasteaia spetsialistide poolt;
    3. ülelasteaialised ja rühma üritused:
      1. peod;
      2. näitused;
      3. mängupeod;
      4. avatud uste päevad;
      5. koosolekud;
    4. küsitlused;
    5. informatsiooni kättesaadavus:
      1. lasteaia koduleht;
      2. infostendid, infomapid, infovoldikud;
      3. koostöö hoolekogu kaudu.

XI TÖÖ ERIVAJADUSTEGA LASTEGA

  1. Erivajadusega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.
  2. Septembrikuu jooksul selgitatakse meeskonnatööna välja erivajadusega lapsed, jälgides kõiki arengulisi valdkondi:
    1. kommunikatiivsed oskused: suuline kõne, kõne mõistmine, hääliku- ja foneemitaju, lugemine, etteloetud teksti mõistmine jne;
    2. kognitiivsed oskused: vaatlus- ja kuulamisoskus, silma ja käe koostöö, teabe mõtestamine;
    3. sotsiaalsed oskused: suhtlemine eakaaslastega ja täiskasvanutega, käitumine jne;
    4. motoorika: üld- ja peenmotoorika;
    5. eneseteenindus: riietumine, oma asjade korrashoidmine jne;
    6. üldtervislik seisund.
  3. Vajadusel koostatakse erivajadusega lapsele individuaalne arenduskava.
    1. Individuaalne arenduskava koostatakse neis valdkondades, milles laps abi vajab.
    2. Arenduskavade koostamisel teeb rühma meeskond koostööd lapsevanema ja lasteaia spetsialistidega (logopeedi, muusika- ja liikumisõpetaja ja juhtkonna esindajaga).
    3. Arenduskavade koostamisel arvestatakse lapse arenguanalüüsi.
    4. Arenduskava asub lapse arengumapis ja sisaldab: lapse nimi, vanus, erivajadus, eesmärk, tegevused eesmärgi saavutamiseks, toetajad, täpne ajaline kava.
  4. Õppeaasta jooksul täiendatakse ja parandatakse arendusplaane vastavalt vajadusele.
  5. Muutused lapse arengus fikseeritakse logopeedi dokumentatsioonis ja lapse arengumapis.
  6. Vajadusel konsulteeritakse erialaspetsialistidega.

XII KOOLIKS ETTEVALMISTAMISE PÕHIMÕTTED

  1. Olla toeks peredele, lastevanematele laste koolivalmiduse kujundamisel.
  2. Lapse valmisolek õpingute alustamiseks koolis kujuneb järk-järgult kogu koolieelse elu jooksul.
  3. Lapsele luuakse lasteaias võimalused igakülgseks arenguks, et tulla toime koolis ja edaspidises elus.
  4. Laste kooliks ettevalmistamisel peame olulisteks järgmiste omaduste kujunemise toetamist:
    1. Füüsilise aspekti seisukohalt on oluline:
      1. tervislik seisund: koormustaluvus ja töövõime
      2. kehaline areng: liikumisaktiivsus ja vastupidavus
      3. oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist
      4. motoorne areng: käelihaste tegevus ja koostöö silmadega.
    2. Vaimse aspekti seisukohast on oluline:
      1. oskus kasutada oma teadmisi
      2. vaatlusoskus, tähelepanu koondamine
      3. kujutluste olemasolu ruumist ja ajast
      4. loogiline mõtlemine (järjestamine, rühmitamine, võrdlemine jne)
      5. kõne-, väljendamis- ja jutustamisoskus
      6. oskus tajuda detaile ja tervikut, üldistamisoskus
    3. Sotsiaalse aspekti seisukohast on olulised:
      1. soov õppida ja omandada uusi teadmisi
      2. käitumine (omandatud käitumismallid)
      3. oskus seada eesmärke ja ülesandeid
      4. tahe täita täiskasvanu juhiseid.
  5. Vastavalt lapse vanusele minnakse järk-järgult mängulistelt õpitegevustelt üle rohkem püsivust nõudvatele ja pikematele koolitunnisarnastele tegevustele.
  6. Vastavalt lapse vanusele minnakse järk-järgult üle järjest pikematele tegevustele.
  7. Lapse koolivalmiduse kujunemist jälgitakse ja hinnatakse pedagoogide poolt lapse arengu analüüsimise käigus kogu koolieelsel perioodil.
  8. Koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi viimasel õppeaastal, oktoobris ja aprillis, kontrollitud joonistuse vaatlus.
  9. Vajaduse ilmnemisel koostatakse individuaalne arenduskava nendes valdkondades, milles laps abi vajab.
  10. Laste kooliks ettevalmistamisel tehakse koostööd lastevanemate ja erialaspetsialistidega.
  11. Lasteaia, pere ja kooli koostööna võimaldatakse koolieelikul tutvuda kooliga.
  12. Lasteaia ja kooli koostööna kutsutakse kooliõpetajad lastevanematega vestlema.
  13. Lapsevanemat nõustatakse koolipikenduse küsimustes ja kasutatakse vajadusel erialaspetsialistide abi.
  14. Lapsevanema soovil vormistab lasteasutus koolipikenduskomisjonile lapse iseloomustuse, mis sisaldab:
    1. Lapse andmed: ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, elukoht, kodune telefon.
    2. Vanemate andmed.
    3. Millal laps tuli lasteaeda, kui vanalt.
    4. Kuidas õpetaja arvates on laps õppeprogrammi omandanud.
    5. Millised raskused või puudujäägid on õpetaja arvates lapsel õppeprogrammi omandamisel.
    6. Kuidas on lapsel arenenud motoorika, mälu, mõtlemine, taju.
    7. Lapse põhimeeleolu, sotsiaalne käitumine.
    8. Kuidas saab laps aru korraldustest ja täidab neid.
    9. Lastevanemate koostöö lasteaiaga.
    10. Õpetajate arvamus ja soovitus koolipikenduse kohta.
  15. Lasteaias kooli minekul antakse lapsele tunnistus, kus on märgitud lapse lasteaias viibimise periood ja kirjeldatud põhioskusi.

XIII LAPSE ARENGU JÄLGIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED

  1. Lapse arengu jälgimise, dokumenteerimise, analüüsimise ja hindamise eesmärk on koguda lapse kohta informatsiooni, mida saab kasutada:
    1. lapse eripära mõistmiseks,
    2. lapse erivajaduste väljaselgitamiseks,
    3. lapse arengu toetamiseks,
    4. õppe- ja kasvatustegevuste kavandamiseks,
    5. lapse kohta tagasiside andmiseks lapsevanemale.
  2. Lapse arengu hindamise aluseks on:
    1. lapse individuaalne areng,
    2. eeldatavad üldoskused,
    3. õppe- ja kasvatusvaldkondade eeldatavad tulemused.
  3. Lapse arengu dokumenteerimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp, kuhu kogutud materjal annab ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul.
  4. Arengumapp sisaldab:
    1. tähelepanekuid lapse tegevuse kohta (vaatlused, tegevuste kirjeldused, küsitlused jne),
    2. lapse töötulemuste näidised (käelistest töödest, töölehti),
    3. lapse huvitavaid ütlemisi, sõnalist loomingut jne,
    4. lapse kokkuvõtlik arengukirjeldus õppeaasta lõpus koos arenguvestluse kokkuvõttega, õpetaja ja lapsevanema poolt allkirjastatuna,
    5. vajadusel individuaalne arenduskava.
  5. Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit ja laste tööde analüüsi.
  6. Tunnustatakse lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Arengut hinnatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatud. Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitleta kõigile kohustuslikena.
  7. Õpetajad viivad läbi üks kord aastas, septembris, lastevanemate küsitluse laste kohta.
  8. Õpetajad viivad läbi üks kord aastas, aprillis, lastevanematega läbi arenguvestlused.
  9. Lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust tutvustatakse lapsevanematele.
  10. Lapsevanemal on alati õigus tutvuda oma lapse arengumapiga.
  11. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

XIV LASTEAIA ÕPPEKAVA UUNEDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

  1. Õppekava tulemuslikkust hinnatakse õppeaasta lõpul pedagoogilisel nõupidamisel.
  2. Ettepanekuid täiendusteks võivad teha kõik õpetajad pedagoogilisel nõupidamisel ja lapsevanemad rühmakoosolekul või hoolekogu esindaja kaudu. Ettepanekuid esitatakse juunikuu jooksul.
  3. Tulenevalt ettepanekutest tehakse õppekavas täiendused enne 31. augustit.
  4. Muudatused kooskõlastatakse pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga.
  5. Õppekava kinnitatakse juhataja käskkirjaga.